Post meil toimib.

Pank ka enam-vähem. Interneti pank on manuaalne.

DSC09603.JPG

Pildil siis postiauto ja postkast Dublinis. Ja post meil siin toimib. Kirjad ja pakid jõuavad kohale. Ükskord tellisin ühe raamatu internetist ja koju tulles oli pakk lihtsalt kodus ukse taga. Teine kord oli kiri, et pakk on liiga suur ja teid (st. mind) polnud kodus. Tulge ise. Läksin. Postimaja kinni ja postitöötajad streigivad. Silti uksel muidugi polnud. Hiljem kuulsin. Aga muidu toimib. Üks kummalisi asju oli minu jaoks see, et mulle pank kirjaümbrikus krediitkaadi saatis. Nii see siin käibki. Ja muidugi oli suur mu üllatus kodumaal käies, et kas te siis uut kaarti mulle postiga saata ei saa. Muidugi mitte. Siin aga küll. Siin käib palju asju postiga. Ja postimajas saab arveid maksta, tsekke rahaks teha ja veel paljusid asju. Postimaja tundub mulle siin vahel nagu pank. Ma ise seal muidugi suurt ei käi ja katsun oma asjad netis ära ajada. Ja siin on isegi postimaju röövitud. Ja mitte ükskord.
Muide ma kordagi pangas ei käinudki, kui soovisin krediitkaarti ja millalgi väikelaenu. Kõik käis niimoodi, et netis täitsin ära ankeedi ja siis saatsid nemad vastuse, et nad on nõus. Ja saatsid mulle tingimused, mille peale ma saatsin, et nõus. Töölepingut tahtsid kah näha. Ma saatsin. Kõik muidugi kirja teel. Selle peale saatis pank jälle, et sa nüüd kohe, kolmekümne päeva pärast, saad laenu. Et see nagu ümbermõtlemise aeg. Ok. Asi toimib siis nii. Muidugi peaks rääkima sellest pangaarve avamisest. Kui me viiendal päeval peale siia tulekut (kaks aastat tagasi) panka läksime, et arvet vaja. Siis saadeti meid nö kuu peale. Et peab olema kinnitus, et sa ikka elad siin. Võtsime siis firmast, kus töötame kinnituse firma blanketil (company’s headed paper), et töötame ja elame siin. Läksime siis uuesti ja arve olemas. Alguses anti pangakaart, millega sai ainult seinaaugust (ATM) raha välja võtta. Poes sellega maksta ei saa. Kuue kuu pärast sai ka taotleda Laserkaarti (kohalik deebetkaart) ja ka krediitkaarti. Laserkaardiga saab maksta siis ka poes ja kohalikel interneti lehtedel. Nagu Ryanair jms. Kui ma ei eksi, siis Laserkaardi aastatasu on €20.- ja krediitkaardil €40.- Seda raha küsib riik. Et kui sul on 2 erinevat krediitkaarti, siis 2x€40.- aastas ja riigile. Näedsa siis.
Internetipank on siis üsna nutune teema. Saad omale pangast kasutajanumbri ja pin koodi. Need koodid jäävadki samaks. Lisaks siis kolmas kood sinu “telefoninumbrist” või “sünniaeg.” Pole ime, et iirlased (veidi vanemad) kardavad internetti ja seal kaardiga maksmist. Ja siis, kui sa logid interneti panka sisse, siis näed palju sul raha arvel on. Saab ka oma kommunaal makse maksta. Nagu elekter, gaas, telefon jms. Aga kohe maksta ei saa. Kui esimene kord maksmist internetis alustad, pead kõigepealt helistama, et kuule, siin Andrus, see ja see. Ma tahan netis oma elektrit maksta. Nemad siis küsivad, mis on su kliendi number ja sisestavad siis selle arvutisse. Järgmine kord saad juba nii maksta, et vajutad lingile ja maksad. Sarnane asi on ka sellisel juhul, kui mina tahan sõber “Andy’le” raha maksta üle netipanga. Enne esimest makset ikka telefonitoru kätte ja pangatädi lisab minu panga-netiportaali sisse “Andy” arvenumbri ja nime. Kui makse on sooritatud, siis raha on su arvelt läinud ja jõuab teisele arvele kusagil 2-5 päeva jooksul. Järgmine kord makstes ons ul siis vaja vaid ainult “Andy” arve numbrit. Eks nii nad seda pangavõrku koovad. Pangatöötajad on muidugi need kõige laisemad. Pank avatakse hilja ja sulgetakse varem, kui kõik teised teenindusasutused. Ja muidugi pikad pikad järjekorrad. Kui Eestisse tahad raha saata, siis lähed panka ja küsid ühe vormi (paberi), mille siis ära täidad. Paberil küsitakse ka panga aadressi kuhu raha kannad. Soovitav on omada IBAN vormis pangaarve numbrit (Selle leiad oma Eesti arve internetipangast.) Sel juhul on makse tasuta. Eesti pool on minult vaid 100 EEKu maha võtnud (märge oli, et saabuv välismakse.)
Üks huvitav nali veel. Olen siis pangaautomaadi juures ja vajutan “Konto Väljavõte” (Viimased tehingud.) Ja mis saab edasi. Ekraanile tuleb kiri “aitäh, saadame teile selle posti teel”. Minuteada printis eesti ATM välja kümme viimast tehingut.
Ma ise olen üsna leplik selle pangavärgiga. Inimene harjub kõigega. Teen oma maksed netis ja kui päris aus olla, siis pangas ma ei käigi. Viimase aasta jooksul käisin korra. Mulle saadeti maksuametist tsekk ja see oli vaja arvele kanda. Pangas läks selle nö arvele kandmine üsna lihtsalt. Paberi täitmine kolm minutit – ja raha jõudis arvele kahe päeva jooksul. Üllatav.
Muidugi on ka selline asi nagu otsekorraldus. Kuulsin just ühelt eestlaselt, et ära seda tee. Seda ei saa nii kergelt lõpetada. Saab ikka küll. Olen ka ise ühe korra lõpetanud. Nimelt, kui sa tahad otsekorraldust katkestada, siis tuleb Pangale saata kiri, et ära enam sinna arvele raha kanna. Et katkesta see otsekorralduse leping. Kui ainult firmale, kelle teenuseid kasutad ütled, siis jah pank ei pruugi alati teada saada ja kannab ikka iga kuu raha arvele “n”. Vot.